Mis on mänguteraapia?
Mänguteraapia on teaduspõhine teraapiavorm, mis aitab lastel väljendada oma mõtteid, tundeid ja kogemusi läbi loomuliku tegevuse – mängu. Nii nagu täiskasvanu räägib terapeudiga vestluse kaudu, suhtleb laps mängides. Ta ei pea selgitama, miks ta on kurb või miks tal on raske – ta näitab seda läbi mängu, joonistamise, sümbolite, lugude, rollide ja fantaasia.
Dr Garry Landreth, rahvusvaheliselt tunnustatud mänguteraapia valdkonna teerajaja ning lapsest lähtuva mänguteraapia (Child-Centered Play Therapy) looja, on öelnud:
„Mäng on lapse keel ja mänguasjad on tema sõnad.”
Teraapia keskmes ei ole mitte sekkumine ega selgitamine, vaid usaldusliku suhte loomine. Terapeudi eesmärk ei ole lapse mängu juhtida ega tõlgendada, vaid olla kohal, kuulata ja aktsepteerida last just sellisena, nagu ta on. Just sellises hinnangutevabas ruumis saab laps hakata sammhaaval tervenema – omas tempos, omal viisil.
Kellele mänguteraapia sobib?
Mänguteraapia on mõeldud 3–16-aastastele lastele ja noorukitele, kes kogevad sisemisi raskusi, millega nad ise toime ei tule. Need raskused ei pea olema suured või traumaatilised – sageli on tegemist lihtsalt tundetulvaga, mida laps ei oska sõnadesse panna.
Mänguteraapia võib toetada last, kes:
- on ärev, kurb või ei maga hästi
- muutub kiiresti vihaseks või on impulsiivne
- tunneb end üksikuna või tõmbub endasse
- ei oska oma tundeid väljendada ega räägi kunagi “südamest”
- on kogenud kaotust, traumat või peresiseseid muutusi (nt lahutus, kolimine)
- ei tule toime lasteaias/koolis või kogeb raskusi sotsiaalsetes suhetes
- on kogenud kiusamist, väärkohtlemist või ebaturvalisust
- on tundlik, loov või introvertne ja vajab emotsionaalset tuge
Ka “tublid” lapsed vajavad mõnikord turvalist ruumi, kus lihtsalt olla nemad ise – ilma ootuste ja surveta.
Kuidas mänguteraapia töötab?
Mänguteraapia ei ole “lihtsalt mängimine”, vaid professionaalne teraapiline protsess, kus lapse ja terapeudi vaheline usalduslik suhe on tervenemise aluseks.
Dr Landreth on öelnud:
„Lapsed väljendavad end palju täielikumalt ja vahetumalt läbi iseenesliku, spontaanselt tekkinud mängu kui sõnade abil.”
- Teraapias:
- Laps saab mängida nii, nagu tema soovib – terapeut ei juhi mängu, vaid loob turvalise ruumi ja peegeldab lapse kogemust.
- Mängus tulevad nähtavale lapse sisemised tunded ja kogemused – sageli ka need, mida ta ise veel ei mõista.
- Läbi korduste ja sümboolse tegevuse saab laps oma sisemaailmas toimuvat ümber töötada ja tasapisi tagasi kontrolli kogeda.
- Iga mänguseanss aitab lapsel tugevdada enesetunnetust, turvatunnet ja emotsionaalset vastupidavust.
Kuidas protsess välja näeb?
- Esmalt kohtume, et kuulata ära sinu mure ja arutada, kas mänguteraapia võiks sobida.
- Mänguteraapia seansid toimuvad kord nädalas, kestusega umbes 45–60 minutit.
- Laps tegutseb mängutoas oma tempos – mina loon talle selleks turvalise, hinnangutevaba ruumi.
- Iga kuuenda seansi järel teeme lapsevanemaga vahekokkuvõtteid.
Kas mänguteraapia võiks sobida ka sinu lapsele?
Kui sa tunned, et su laps vajab tuge, või lihtsalt ei ole enam päris tema ise, siis võta julgelt ühendust.
Sa ei pea sellega üksi olema.
Võid alustada kas:
- lühikese tutvumiskõnega
- või kirjaga, kus jagad oma muret ning mina aitan edasi mõelda.
Korduma kippuvad küsimused
Ei pea. Mänguteraapia põhinebki arusaamisel, et lapsed ei pea oma tundeid sõnadesse panema. Just mäng on see, mille kaudu laps ennast loomulikult väljendab. Terapeudi ülesanne on luua ruum, kus laps saab olla tema ise – ilma et ta peaks midagi selgitama või põhjendama.
Ka see on väga levinud mure. Terapeudi kogemus aitab luua lapsega kontakti isegi siis, kui laps ei mängi “aktiivselt” või kui tal puudub esialgu huvi. Mõni laps joonistab, mõni ehitab, mõni lihtsalt vaatab ringi – kõik need on väärtuslikud viisid oma sisemaailma väljendamiseks.
See sõltub lapsest, tema olukorrast ja sellest, kuidas teraapiaprotsess kulgeb. Mõnele lapsele piisab 6–8 seansist, teised vajavad pikemat tuge. Alustame alati lühiajalisest eesmärgist ja vaatame protsessi käigus, kuidas laps reageerib.
Mänguteraapia seansid on lapse individuaalne aeg. Küll aga kaasatakse vanem protsessi läbi eraldi kohtumiste, kus jagan tagasisidet ja toetan sind lapse mõistmisel ja toetamisel. Kui teraapia eesmärk või lapse vanus nõuab tihedamat koostööd, lepime selle personaalselt kokku.
Absoluutselt mitte. Mänguteraapia ei tähenda, et laps on “katki” või “probleemne”. See on toetav ja ennetav viis aidata lapsel tulla toime oma tunnete, muutuste ja elusündmustega. Tuge paluda lapsele on hoopis märk hoolimisest ja julgusest tegutseda.
Mängutoas on valik, mis toetab eneseväljendust: liivakast, loomad, nukud, joonistustarbed, ehitusklotsid, rollimänguasjad ja palju muud. Laps saab ise valida, millega ja kuidas ta soovib tegutseda. Kõik toimub tema tempos ja tema huvidest lähtuvalt.
Jah. Pakun mänguteraapia kõrval ka lapsevanema nõustamist, kus arutame, kuidas saaksid oma last paremini toetada ning mis võiks aidata kodus rahulikumat ja mõistvamat keskkonda luua.
Jah. Kõik, mida laps ja vanem teraapias jagavad, jääb konfidentsiaalseks. Kui teraapia käigus ilmneb midagi, mille puhul on vajalik koostöö (nt kooliga), toimub see ainult vanema nõusolekul ja kokkuleppel.
Jah. Pakun võimalust esimeseks tutvumiseks, kus saame koos vaadata, kas mänguteraapia oleks sobiv ja milline tugi sinu lapsele kõige paremini toimiks.
Võid julgelt kirjutada mulle ja vastan sulle personaalselt.